Napoli talv, tass espressot ja suits Vesuuvi kohal..

Eile oli esimene õhtu minu uues ajutises Napoli kodus. Saabumine peale pikka reisi oli lahe, 60 aastane omanikutädi ootuspäraselt ülijutukas. Kahjuks minu itaalia keele kõrv veel kõiki peensusi ei taba, aga isegi mina sain aru, et ta on palju reisinud, Euroopas töötanud (ei ole väga tüüpiline siinsete itaallaste jaoks) ning perekond ka mööda ilma laiali. Brasiiliast Brüsselini. Vastuvõtt vääris igati itaalia külalislahkust. Pastat pakuti. Espressot tehti. Äkki pööran veel siin kohviusku, mine sa tea...Korteri ekskursioon ja võtmete-lukkude instruktsioon ka seljataga. Ainult seda veel ei tea, kas ühiselamulikult ka öörahu kehtestatud või on ikkagi 24h reception. Kes pole talvekuudel siinkandis viibinud, teadku, et hullult niiske ja külm on. Mitte kraadide poolest, aga just see vastik niiskus, mis tundub kontideni tungivat. Tundub, et ei saa enam ilmaski sooja. Eile tõi tädi mulle tuppa mingi portabiilse küttekeha, aga see tundus rohkem valgust kui soojust andvat. Lõdisesin edasi. Espresso ja tee kiuste. Ah jaa, vannitoast avastasin laheda sildi "put wet toilet paper to the bag, do not flush it down the toilet"...Eh, tekkis kohe õige mitu küsimust..Aga ma parem ei süvene sellesse. Täna hommikul itaalia keele tundi tulles jäin hiljaks. Tõusin kell 7, tund algas kell 9. Ca 15 minutit oli tulla. Aga jätsin arvestamat ühe olulise asja - korteriomaniku hommikuse jututunni :) Ja ilma espressota ja umbrellata mind ka välja ei lastud. Sõber juba eile ütles, et programmiga koos olen ka itaalia perekonna saanud. Väga südamlik muidugi :)P.S Napolisse saabudes meenutasid Vesuuvi tipu ümber kogunenud vihmapilved väga suitsu..Hetkeks tekkis mõte, kas ikkagi ei peaks sama rongiga Rooma tagasi plagama. Kuniks elu.